ESF prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ 2007 -2013 head praktikad

„Nullindate“ aastate lõpus, 2008. aasta teises pooles hakkasid Eesti tööturul ilmnema globaalse majanduskriisi mõjud - tööhõive langes ning töötute arv kasvas. 2010. aasta I kvartaliks kasvas töötute arv 137 000-ni ning töötuse määr 19,8%-ni. Kahe aastaga suurenes töötute arv enam kui 100 000 inimese võrra ja saavutas taasiseseisvusaja kõrgeima taseme.

Õnneks on eelkirjeldatu juba minevik. Täna saame rääkida Eestist kui ühest kiiremini töötust vähendavast riigist. Mis on meie edu võti? Kindlasti meie tublid inimesed, kuid nii paljude aitamiseks ei piisa ainult heast tahtest. Siin on väga suur roll ka rahal, millega vajalikke tegevusi ellu viia. Kriisiaastatel kasutada olnud Euroopa Sotsiaalfondi vahendid aitasid vaatamata riigi tulude vähenemisele pakkuda inimestele erinevaid tööturuteenuseid ja muid projekte rohkem kui kriisieelsel ajal. Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetsesse suunda „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ suunati struktuuritoetuste vahendeid  132 361 024 euro ulatuses, mis koos  omafinantseeringu ja riigipoolse kaasfinantseeringuga oli suureks toeks tööturu olukorra parandamisel. 2008. aastast selle aasta kevadeni on osalenud kokku 250s erinevas projektis ja 12s programmis üle 200 000 inimese, sihtrühmast  35% on leidnud töö. Inimeste tööle asumist toetasid suures osas otseselt tööturuteenused, kuid samale eesmärgile panustavaid meetmeid oli teisigi. Nii saate lisaks tööturu projektide heale praktikale lugeda siit kogumikust ka tegevustest, mis olid seotud hoolekande, tööelu arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja tervisedendusega.  

Kõigi nende tegevuste elluviimine oleks olnud mõeldamatu, kui ei oleks olnud nii palju tublisid inimesi, kes võtsid oma südameasjaks teiste aitamise. Eesti üks rikkusi on kindlasti meie tugevad kodanikuühendused, kes oskavad mitte ainuüksi näha probleeme meie ümber, vaid aitavad kaasa mõtelda, kuidas asju paremaks teha. Nad mitte ainult ei ütle, kuidas olukorda muuta, vaid viivad mõeldu ka ellu. Paljud projektid ei ole jäänud ainult ühekordseks tegevuseks. Sealt on tulnud terve hulk häid ideid, kuidas riigi tasandil  tööturumeetmeid kujundada nii, et need aitaksid inimest parimal viisil ka edaspidi.

Kas teate, kust saab osta Maarja küla elanike toodetud käsitööd; mis on aidanud Võru valla elanikel paremini ujuma õppida; millisel projektil oli töölerakendumise protsent 97,9% ehk tööle sai projektis osalenud 96st töötust 94? Kui ei, siis võtke see aeg ja tutvuge nende ja teiste kogumiku projektilugudega. Head ideed ja rõõm tublidest inimestest on garanteeritud!

 

Marelle Erlenheim

Sotsiaalministeeriumi kantsler

 

 

Meede 1.3.1 „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine
Meede 1.3.2 „Tööelu kvaliteedi parandamine“
Meede 1.3.3 „Töölesaamist toetav hoolekandemeede”
Meede 1.3.4 „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine”
Meede 1.3.5 „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“